David Brazier
Hinga sügavalt,
Hinga sügavalt.
Õhk täidab mu kopsud ja siis?
Mu veri saab
Selle armu, millest
Elan mõned hetked kauem,
Mu iga rakk täienenud.
Iga hingetõmbega
Osake minust lahkub
Ja midagi uut
Tuleb asemele.
Riis, mida sõin eile,
Kus on see nüüd?
Mu lihastes, mu luudes.
Mahl, mida jagasime,
Kuhu see läks?
Me kätesse ja jalgadesse, igale poole.
Möödunud kuul
Riis lehvis päiksepaistes
Teistel maadel:
Mississippi ja Irrawaddy
Üleujutatud põldudel;
Ja puuvili rippus
Küprose, Sitsiilia
Või Hispaania puudel.
Ja enne seda?
Enne seda nende aine
Oli mullas,
Oli õhus,
Oli meres.
Oli meres
Ootamas kogumist
Ootamas sööstu taevalaotusesse.
Ootamas vihmaks saamist.
Sina ja mina
Oleme enamjaolt vesi.
Eelmisel aastal
Suurem osa meist igaühest
Oli ookeanis.
Me ringlesime koos
Atlandis,
Või ehk siis Vaikses ookeanis,
Sest oleme enamjaolt vesi.
Ja see vesi kerkis
Päiksepaiste kuumuses,
Kui footonid langesid
Tulvana alla
Ookeani näole.
Ja iga footon
Tuleb päiksest,
Taevatähe kõhust;
Sina ja mina olime eelmisel aastal tähed.
Me ajasime üksteist taga
Päikse rahutus südames.
Nii et, kes see oli, kes elas eelmisel aastal sinu majas?
Ja kus oled sa järgmisel nädalal?
Kes on su tõeline sõber ja tõeline vaenlane?
Ja kes sa oled järgmisel aastal?
Hinga sügavalt.
Hinga sügavalt.
See õhk olen mina.
See õhk oled sina.
Seda õhku me jagame.
Ma annan sulle endast ja
Sa annad mulle enda.
Iga hingetõmme seob mind
Ühte ringi
Suurte metsadega.
Mu väljahingamine on nende toiduks.
Nende oma täidab mu kopse.
Eelmisel aastal
Olin puu
Ja puu oli mina.
Iga päev
Kogume ainet
Ja loome ennast
Uuesti ja uuesti
Üksteisest.
Iga päev
Jätame osa
Ja jätkame ringi
Lõputult
End tagasi andes
Teistele.
Päevast päeva muutume
Ja saame üksteiseks.
Maailmakõiksuse aine,
Tähetolm ja kõik
Läbib meid igaüht
Ja me läbime seda.
Kus sa olid eelmisel aastal?
Hinga sügavalt.
Hinga sügavalt.
(Avaldatud autori loal raamatust „Zen Therapy”. Tõlkinud Ete Noor ja Taivo Org.)
