Budakoja kursustel ja meditatsioonilaagrites saab lisaks hingamise teadvustamise ja siira heasoovlikkuse (paali k. metta bhavana) meditatsioonidele harjutada ka mitmeid teisi budistlikke meeleharjutusi.
Siit lehelt leiab mitmete harjutuste lühitutvustused.
Lihtsalt istumine
Lihtsalt istumise harjutuses ei ole kindlat vormi ega ka kindlat meditatsiooniobjekti. Me ei püüa siin midagi arendada ja nii pole ka midagi, mida saaks pidada meditatsiooni takistuseks. Seetõttu nimetatakse seda vahest vormita praktikaks.
See ei tähenda, et lihtsalt istumine oleks passiivne harjutus või lihtsalt triivimine, kaasaminemine ükskõik millega, mis kogemuses esile kerkib. Lihtsalt istumises oleme nii tervenisti teadlikud kui võimalik. Oleme avaralt teadlikud kõigest me kogemuses avalduvast: keha aistingutest, tunnetest, mõtetest ja emotsioonidest, helidest, nähtavast, lõhnadest jne. See on täielik avatus oma kogemusele.
Lihtsalt istumise harjutust saab teha nii eraldiseisva meditatsioonina kui ka teiste meeleharjutuste osana, kus lihtsalt istumise avatus ja vastuvõtlikkus tasakaalustab meele aktiivset suunamist.
Poeetilise vaate lihtsalt istumisele leiab Kamalašila värsist “Puhkus”.
Kehateadlikkuse harjutus
Buddha õpetuses on kehateadlikkusel keskne koht. See on esimene neljast teadvustamise mõõtmest, kuhu lisaks keha teadvustamisele kuuluvad ka tunnete, meele ja tegelikkuse teadvustamine. Keha teadvustamise harjutusi saab teha mitmetel eri viisidel – nii eraldiseisvate harjutustena kui teiste meditatsioonipraktikate osana. Harjutus toetab keha järk-järgulist lõdvestumist ja meele rahunemist.
Siin avaldub ka meeleharjutuse mõistmise mõõde: kehakogemuses avalduva lihtne soe ja ootusevaba märkamine vähendab meeles meeldivast haaramise ja ebameeldiva äratõukamise jõudu.
Anapanasati
Paalikeelne sõna anapanasati tähendab „tähelepanelikkus sisse- ja väljahingamisel“. Budistlikus traditsioonis leiab mitmeid erinevaid hingamise teadvustamise harjutusi. Budakoja sissejuhatavatel meditatsioonikursustel tutvustatakse põhjalikult neljaosalist hingamise teadvustamise harjutust, mis pärineb ühe tuntuma theravaada budistliku õpetlase Buddhagoša poolt 5. sajandil kirjapandud Visuddhimaggast.
Buddhale omistatava ja põhjalikuma vaate hingamise teadvustamisele leiab paali kaanonist Anapanasati sutta’st (MN 118), kus Buddha kirjeldab seda harjutust teena virgumisele. Harjutus koosneb 16 osast ja selle ülesehitus lähtub neljast teadvustamise mõõtmest – keha, tunnete, meele ja tegelikkuse teadvustamisest. Selles on loomulikuks tervikuks põimitud nii samatha (meelerahu) kui vipassana (samatha terviklikkuse pinnalt kogemuse püsitu ja tingitud loomuse uurimine) elemendid.
16-osalise anapanasati harjutuse vormiga võimaldavad tutvuda aeg-ajalt Budakojas toimuvad anapanasati meditatsiooni kursused ja meditatsioonilaagrid.
Neli mõõtmatut
Neli mõõtmatut (paali k. appamada) on metta (siiras heasoovlikkus, südamlik sõbralikkus, isetu armastus), karuna (kaastunne), mudita (kaasaelav rõõm) ja uppekkha (võrdne suhtumine, tasakaalukas suhtumine, meelerahu). Metta on aluseks; karuna ja mudita on metta vastus vastavates oludes. Upekkha on nende kõigi ühendus, millesse on kaasatud mõistmine.
Neli mõõtmatut (paali k. appamada) on mõõtmatud selle poolest, et siira heasoovlikkuse, kaastunde, kaasaelava rõõmu või võrdse suhtumise ulatusele või väljale ei ole piire.
Nende nelja väärtusliku omadusega seotud nelja mõtlust tuntakse ka nimega brahmavihaara’d (sanskr k. “brahmaseisund”,”brahmalik asupaik”):
- sõbralikkuse, hoolivuse kasvatamine – metta bhavana,
- kaastunde kasvatamine – karuna bhavana,
- kaasaelava rõõmu kasvatamine – mudita bhavana,
- meelerahu, võrdväärse suhtumise kasvatamine – upekkha bhavana.
Pikemalt räägib brahmavihaaradest Kamalašila raamat “Mõtlus – tee meelerahu ja ületava mõistmiseni” kümnes peatükk “Erinevad mõtluse tüübid”.
Tonglen / Bodhicitta harjutus
“Tonglen” tähendab tiibeti keeles “andma ja vastu võtma”. See on meeleharjutus, mis pärineb Atiša, India munga ajast, kellel oli oluline roll budismi taassünnis Tiibetis 11.-l sajandil. Lihtsalt väljendudes, seisneb tongleni harjutus selles, et teiste inimeste valu ja kannatus võetakse enda peale, nendele aga antakse õnne- ja heaolutunne ning meelerahu. Tonglen kasutab seejuures abivahendina hingamist ja on oma ülesehituselt sarnane siira heasoovlikkuse meditatsiooniga (paali k. metta bhavana). Põhilised juhised on: “Andmine ja vastuvõtmine peavad toimuma vaheldumisi. Mõlemad toimuvad hingamise kaudu.”
Kuue elemendi harjutus
Kuue elemendi harjutuse kirjelduse leiab juba paali kaanonist – Dhatu-vibhanga sutta’st (MN 140) – kus selle õpetamine on omistatud Buddhale. Harjutuses uuritakse erinevaid elemente me kogemuses – alustades maa-elemendist, liikudes edasi vee-, tule-, õhu- ja ruumielemendini ning lõppeks teadvuseelemendini. Iga elemendi puhul uuritakse põhjalikult, kas selles leidub seda, mida võiks nimetada „minaks“ või „minu omaks“. Nähes, et seesama maa-(vee-, tule-, õhu-, ruumi-, teadvuse-)element on nii meis kui ka meid ümbritsevas, nähes seda, kuidas me pidevalt seda võtame ja ära anname – ning lõppeks tervenisti ära anname – laseb meel üha enam kõige minakesksest tõlgendamisest lahti.
Põhjalikumalt kirjeldab kuue elemendi harjutust Kamalašila raamatu “Mõtlus – tee meelerahu ja ületava mõistmiseni” kümnes peatükk “Erinevad mõtluse tüübid”.
Poeetilised vaated kuuele elemendile leiab Sangharakšita värsist “Kuus elementi kõnelevad” ja David Brazier’i värsist “Kus sa olid eelmisel aastal?”
Kõndmõtlus
Kõndmõtlus on tähelepanelikkus tegevuses. See on hea alternatiiv istumismeditatsioonile, kui leiame, et oleme näiteks pisut ärevil või raskest tööpäevast liiga väsinud või kui oleme teinud palju istumismõtlust ja me jalad vajavad venitamist, kuid soovime alal hoida meditatiivset meeleseisundit. See on meeleharjutus, mida on võimalik rakendada erinevates olukordades: metsas, rannas või mägedes jalutades või kasvõi teel tööle või kooli. Traditsioonipäraselt on kõndmõtlus siiski meditatsioon, mida harjutatakse piiritletud, vaiksel alal, kus teiste poolt häiritud olemine on vähem tõenäoline.
Lühimeditatsioonid
Lühikesed meditatsioonid on meeleharjutused, mis sobivad hästi ka kiirema argipäeva keskele. Harjutused toetavad meeles hoolivat ja teadlikku kohalolu kõige keskel, mis päeva jooksul esile kerkib. See teadlikkus võimaldab hajutada negatiivsed mõttemustrid enne, kui need me päeva ja elu üle võimust võtavad. Budakoja sissejuhatavatel meditatsioonikursustel saab tutvuda ühe- ja kolmeminutiliste lühimeditatsioonidega.