Järelehüüe Sangharakshitale (1925–2018), Triratna budistliku kogukonna rajajale

31. okt. 2018

Sangharakshita (1925-2018)

Sangharakshita, rahvusvahelise Triratna budistliku kogukonna, millega Budakoda on seotud, rajaja suri 93 aasta vanusena teisipäeval, 30. oktoobril Kesk-Inglismaal haiglas kopsupõletikust tekkinud tüsistuste tagajärjel.

Vaddhaka, kes on Sangharakshitaga mitmeid kordi isiklikult kohtunud ja vestelnud, kirjutab:

„Kohtusin Sangharakshitaga esimest korda vahetult pärast oma ema surma. Tookord ütles ta mulle muuhulgas, et karma toimib peamiselt meele tasandil. Need sõnad avaldasid sügavat muljet ja veensid mind, et budismipraktikas on otsustava tähtsusega teha tööd oma meele muutmise kallal – lihtne, kuid ülioluline õpetus.

Tegelikult ma ei ole kindel, et minust oleks üldse saanud budisti, kui ma ei oleks puutunud kokku Sangharakshita dharmakäsitlusega. Ta tutvustas budismi olemust sõnade abil, millega suutsin haakuda, mis ei sundinud rangelt järgima idamaiseid kultuurivorme. Ja ta tegi seda tuginedes tuumõpetustele, mis on ühised kõigile Aasia budistlikele traditsioonidele.

Taoline oikumeeniline lähenemisviis austab nii Indiast, Tiibetist, Hiinast, Jaapanist kui ka mujalt pärit suuri budistlikke õpetajaid ja õpib neilt kõigilt, pidades samal ajal budismi alusmüüriks ajaloolise Buddha Šakjamuni õpetusi.

Sangharakshita pani ka suurt rõhku lääne kultuuri, kunsti, muusika, luule ja kirjanduse väärtustamisele. Viimasel ajal kasvas temas huvi kaasaegse teaduse vastu. Tuues näiteid India budismi sulandumisest Tiibeti, Hiina ja Jaapani väga teistsugustesse kultuuridesse julgustas ta teadlikult uurima viise, kuidas leida kooskõla kohaliku kultuuri ja teadmiste parima osa ning budismi vahel.

Sangharakshita ei olnud mingil juhul veatu inimene, nagu ta on ka ise tunnistanud. Tema varasemast elust leiab juhtumeid, kus ta minu arvates eksis eetiliste standardite vastu, mida oli Buddha õpetusi esitledes hoolega esile tõstnud. Sellegipoolest tunnen mina ja paljud teised üle maailma tema ees suurt tänuvõlga. Ilma tema õpetusteta ei oleks minu elu ilmselt olnud nii külluslik ja rahuldustpakkuv, nagu see on praegu.

Ma loodan, et suudame Budakojas Sangharakshitat meeles pidada, muutes temast inspireerituna dharma Eestis kättesaadavaks viisil, mis jätkuvalt austab kõiki budistlikke traditsioone, pidades samal ajal südames kalliks seda, mis on väärtuslik eesti elulaadis ja kultuuris.“